924-lja madaldamine

Postitus Postitas **jeff01** » 14 Sept 2005 18:26

Selline küsimus tekkis, et kas torsoonvedru on mingitpidi ka reguleeritav? Või kuidas üldse tagumist otsa madaldada

Postitus Postitas **laur4** » 14 Sept 2005 23:48

Ikka on. Väiksemate reguleerimiste jaoks on tagasillal kummalgi pool üks eksentrik. Reguleerimiseks tuleb nende mutrid ja kõrvalolevad poldid vabaks lasta. Mõtlen siis kahte eesmist. Kolm tagumist on rataste kallete reguleerimiseks.
Kui sellest jääb väheks, siis sild alt ja torsioonid ringi tõsta. See on natuke jama, kuna mõlemat poolt tuleb täpselt samapalju muuta ja selle kontroll ei ole eriti lihtne.

EDIT: jeff01-l on õigus selle koha pealt, et stabikas kinnitub ratta külgkalde reguleerimise eksentriku külge. Ei tea, millele siis mõtlesin, kui selle valesti kirjutasin.

Postitus Postitas **jeff01** » 15 Sept 2005 07:02

tänan asjaliku vastuse eest

atlantic · Postitus Postitas **atlantic** » 30 Jaan 2006 00:24

Kui keegi tegelane võttab madaldamise ette, siis oleks teretulnud stoory ja pildimaterjal !
Või kui kellegil on välja pakkuda link, kus sellest pikkemalt juttu on andka aga tuld ! Kevad varsti tulemas ja lund enam pole vaja lükkata!
Soovitavalt Eng,Ger,Rus keeltes põdrakeelt ei valda...

Postitus Postitas **laur4** » 30 Jaan 2006 00:29

atlantic kirjutas:Kui keegi tegelane võttab madaldamise ette, siis oleks teretulnud stoory ja pildimaterjal !

Millist stooryt ja pildimaterjali tahad? Võin täpselt kirjeldada, kuigi seal midagi väga rasket ei ole peale selle, et tegemist jube nüri tööga. Pilte ei ole kahjuks teinud selle töö käigus.

Postitus Postitas **jeff01** » 02 Apr 2006 21:15

Kui suur võimalus on uuema tüübi tagasilla eemaldamisel miskit keresse murda? see siis asi mida täiega vihkan ja üldjuhul neid polte puudutada ei taha. Vana tüübi silla eemaldamisel murdusid neljast neli keresse

(Ei viitsinud ka meelitada, kuna auto oli vanarauaks määratud.

Postitus Postitas **Raceboy** » 02 Apr 2006 21:56

Uuema tüübi tagasillal polegi selliseid polte mis keresse võivad murduda, kuid tegemist on siiski: kinni on ta kuuest kohast.

Postitus Postitas **laur4** » 02 Apr 2006 22:22

Uuema tüübi sillal on endal kaks polti senini täiesti jäädavalt kinni olnud. Nad olid oksüdeerunud nende alumiiniumotste sees olevatesse puksidesse. Muidu lahti ei saanudki, kui pidin poldi välja lõikama/puurima. Arvestades ruumipuudust, oli see suht kole töö.

Postitus Postitas **Raceboy** » 02 Apr 2006 22:27

Noh, ma olen seni kõik korrad need poldid lahti saanud, kuigi paariga on jama olnud küll. Lõigata pole veel vaja olnud

*sülitas 3x üle õla*

arx · Postitus Postitas **arx** » 02 Apr 2006 23:09

ja jutt juurde tagavedrustuse reguleerimisest, kuid mitte ainult..

http://dspace.dial.pipex.com/prod/dials ... ension.htm

arx · Postitus Postitas **arx** » 04 Apr 2006 10:25

Siin veel üks kirjutis tagavedrustuse reguleerimisest
http://www.oz951.com/public/docs/Torsionbarsetup.doc

Postitus Postitas **jeff01** » 27 Apr 2006 09:43

lauri tahtis oma esimeses postis töenäolisel öelda, et stabikas kinnitub kalde reguleerimise ekstsentrikule, mitte kõrguse reguleerimise ekstsentrikule

Üritasin eile siis oma sillal polte lahti saada, et oleks kunagi võimalik se sild ka ära reguleerida. aga täielk müstika kuidas asjad võivad kinni olla

keerasin puruks ühe 24 ja ühe 19 padruni ja pasunasse ka ühe pikenduse ja isis hakkas tööriistadest kahju (Polnud kusjuures taiwani omad) tulemus siis selline, et liikuma sain kalde reguleerimise asjad (1 polt ja 1 ekstsentrik läksid puruks, 1 ekstsentrik ja 1 polt tulid lahti ja 2 polti lõikasin maha peale padruni purunemist.) Nüüd sain vähemalt nood asjad liikuma ja kalde lasta äärmisesse asendisse negatiivse kalde suhtes (Ennem oli nii positiivne, et auto sõitis rehvide välimistel servadel) nüüd vaja 1 ekstsentrik uus muretseda hetkel asendab seda polt. aga tundub et ka äärmises ansendis pole kalle piisavalt negatiivne

Ei kujuta ette kuidas kõrguse /kokkujooksu reguleerimise poldid lahti saab :S (Noid väänates sain pikendusest lahti) peab vist kuuma andma talle gaasiga ja siis proovima tiba kõvemate tööriistadega. Kui nüüd õigesti aru sain siis saab kõrgust reguleerida vaid ca pooleteise cm ulatuses. Tänu Laurile ja oma proovimistele siis asjast niipalju aru saanud, et

L - Kõrguse/kokkujooksu regull (polt)
K- Kõrguse/kokkujooksu regull (ekstsentrik)
____________________________________________________
C- Kalde reguleerimise ekstsentrik (Sinna kinnitub ka stabikas)
A ja B Kalde reguleerimise poldid

Pilt

Kallet reguleerides siis nii, et kui lääba (Õõtshoob, õõtshark) ja trailing blade moodustavad pigem V tähe (st et pealepoole jääb vähem kui 180 kraadi ja alla rohkem) siis kalle läheb positiivseks (nagu sapakal) ja vastupidi. Järelikult on peebul vedanud ja need mutrid/poldid on mingit määret täis olnud. Mul konkreetselt peavad nad olema keeratud ennem kuna sild ju paigast ära totaalselt aga näed ei tule lahti (Isegi ekstsentrik ei tulnud välja kui ka mutrit enam otsas polnud. See oli ikka meeletu rooste mis seal oli. ratast eemaldades ka veel selline kole avastus, et õõts on pooleks :S (teise poole vahetasin ära kui tema küljest murdud ära amordi kinnitus) aga nüüd juba tiba hullemini :S eks näis kas jääb mu keevitusenikerdis pidama või mitte (Süüdi paljuski see, et autot mädandati maase vajunult ühe maja taga aastaid, kummid tühjad, pool velge maas ja pm kõht vägagi maadligi ja sumbutaja päris vastu maad.)
Pilt

(Pildil näha siis keevituskoht ja ära murtud kalde reguleerimise ekstsentrik) kusjuures polte niisutasin spetsiaalse sprayga juba mõni nädal tagasi vist 3 või 4 korda.

Postitus Postitas **laur4** » 27 Apr 2006 10:27

jeff01 kirjutas:lauri tahtis oma esimeses postis töenäolisel öelda, et stabikas kinnitub kalde reguleerimise ekstsentrikule, mitte kõrguse reguleerimise ekstsentrikule

Parandasin esimeses postis vea ära.

jeff01 kirjutas:Tänu Laurile ja oma proovimistele siis asjast niipalju aru saanud, et

L - Kõrguse/kokkujooksu regull (polt)
K- Kõrguse/kokkujooksu regull (ekstsentrik)
____________________________________________________
C- Kalde reguleerimise ekstsentrik (Sinna kinnitub ka stabikas)
A ja B Kalde reguleerimise poldid

Telefoni teel rääkides on suht raske seda seletada, kuid kuna pilt ees nüüd, siis lihtsam.
L ja K peaks ainult kõrgust mõjutama. Kokkujooksu mitte.
C kõrval olevasse tühja auku käib reguleerimise ajaks spetsiaalne eksentrik, mille abil pannakse paika kokkujooks. Mul seda pole ja viimane kord sillastendis sai ratast lihtsalt kätega liigutatud.

Postitus Postitas **jeff01** » 27 Apr 2006 19:25

Sain täna siis ka kõrguse reguleerimise poldid lahti ja ütleme nii et poleks nagu reguleeritudki. kui poldid lahti sain, siis need 2 plaati olid ikka üksteise küljes nii kõvasti et asi ei nihkunud ka siis kui poldid mõlemad välja võtsin ja õõtsa tagant kergitasin et vedru pinge oleks suurem. lahti sain siis ~200.- maksva spray ja haamerdamisega (ca pool tundi kummalgi pool töötlemist) Viga oli ekstsentrikud lõpuni välja võtta, kuna vedru surus end nii et augud kohe mitte kokku ei sobinud ja poldi sisse ajamine võttis aega. ennem olid reguleeritud täpselt keskseisu ja nüüd lasin mõlemad pooled kõige madalamasse seisu. cm-tes öelda ei oska aga igast küljest vaadates on ikka tiba madalam auto. kuna sillaregulli pole enne haapsalut võimalik minna siis küsingi siin et kui mõõdan eest mõõdulindiga ratta eest ja tagantpoolt (Mingi sirge laud vastu ratast) kokkujooksu ja eest ja tagant on vahe 5mm või tiba alla kas seda on siis palju? ja mis ta umbes võiks tagasillas olla?

Pets · Postitus Postitas **Pets** » 28 Apr 2006 11:56

tavalise 924 reguleerandmeid ei leidnud, aga 924S ja 944 kohta küll:
Model: 924S/944/944S/944S2/944 TURBO

ESISILD

järeljooks (Caster) min 2.25° parim2.50° maksimaalselt 3.00°
külgkalle(Camber) min-0.58° parim -0.33° maks. -0.08°

kokkujooks ees 0.08° 0.17° 0.25°

TAGASILD

Camber -0.92° -0.42° 0.08°
Kokkujooks taga -0.17° 0.00° 0.17°

Proovi siis tagasild sättida nii, et rattad paralleelsed ja esisillas kokkujooks 2-4 millimeetrit. Kui saad auto alla- kanal näiteks- on kõige parem kahest osast koosnev latt, et oleks mõlemad latid pikemad kui pool auto laiust. Mõõdad kokkupandud latiga esi ja tagasilla ratastel eestpoolt vahe ja tagantpoolt velgede vahe. Tõmbad lattide ülekatte osas mõlemal korral joone- kokkujooksu lugem millimeetrites olemas. Ise ka nii tegin ja kui pärast sillastendis mõõtsime, oli kokkujooks lubatud tolerantsi sees. Rooli otseasendi suhtes olin natuke mööda pannud ja külgkalle polnud ka päris täpne. Järeljooksu koduste vahenditega mõõta EI saa. Külgkallet hädapärast saab- paned loodi ratta -tsentris- vertikaalselt kõrvale ja mõõdad kauguse alt ja ülalt veljeservast loodini. 15 tollisel veljel on üks kraad umbes 7 mm. Nii, et kui tahad külgkallet -0,33 kraadi, siis peab lugem velje ülaserva kaugus loodini olema 3-4 millimeetrit suurem kui allservas.
Külgkalle sissepoole kallutades alati (-) märgiga ja väljapoole (+) märgiga.
Kokkujooks on sissepoole kallutatud rataste korral alati (+) ja lahkujooksu korral (-). Sead peate silmas pidama siis kui vaatate kirjapandud sillaandmeid.