Raceboy kirjutas: Väikeseks vihjeks sulle, et mootori õli vooluhulk on väga väike.

Oskad sa öelda kui väike?
Kas sinu autol käib kõik õli läbi radiaatori?

Täna sai siis tehtud esimene katse Hydroscandia pressitud voolikuga ja kahjuks tuli üks voolik otsiku küljest lahti. Õnneks sain mootori kohe välja suretada, kuid siiski väljus süsteemist päris palju õli. Auto töötas paar minutit ja siis tühikäigul viskas vooliku küljest ära. Õlirõhk oli 4 bar kandis.

Voolikuks sai valitud õli jahutuse voolik, mis kannatab kuni 140 kraadi C. Tegemist on kummivoolikuga. Selle tõttu on ka jämedal voolikul suhteliselt väike painderaadius. Neid terassukaga voolikutele pressitakse vist tugevam hülss või ma ei tea mis teema selle pressitud otsikuga oli.

Esialgu lükkub selle süsteemi kasutuselevõtt edasi. Eks peab otsustama, kas asendada need pressitud hülsid voolikuklambritega vms.

Äkki ei olnud see lahtitulnud ots korralikult kinni pressitud? Niipalju, kui neid hüdrovoolikute otsi olen näinud, siis on need ikka väga kõvasti kinni.

Ma kasutan kummivoolikut (teraspunutisega) koos plekkhülsiga kolmandat aastat järjest, pole mingit muret olnud. Tehases paigaldatud õliradika voolikud (nt Mercedesel ja Porsche 931-l) ongi kummivoolikud tavaliste hülssidega.

No see on küll huvitav, kui voolikuotsik 4 bari juures lahti tuleb. Ma arvan samuit nagu Lauri, et see ots oli pressimata.
Võrdluseks- tavaline veevärgisurve on 4 bar kandis- aiavoolik tavaliste voolikuklambritega kannatab seda. Suruõhusüsteemides on surve juba 8-10 bari ja saab ka tavalise plastvooliku ja voolikuklambritega hakkama. Hüdraulikasurved hakkavad 30 barist, siis piisab voolikule pressitud plekkhülsist. Kui surve on 150 bari ja ülespoole, siis juba mitmekihiline voolik ja pressitakse treitud hülsid voolikule. Ma ise lasin Jukewis plekkhülsi 140C kannatavale kahekihilisele kummivoolikule pressida- 0 probleemi siiani.